1. 3D-printimise ajalugu, tänapäev ja tulevik

1. 3D-printimise ajalugu, tänapäev ja tulevik

Selles peatükis õpid:

mõistma, mis on 3D-printimineselgitama, millised on 3D-printeri osad ja kuidas 3D-printer töötabkirjeldama 3D-printimise tehnoloogia kujunemise ajalugu, rakendusvõimalusi tänapäeval ja tulevikuväljavaateid erinevates eluvaldkondades

Mis on 3D-printimine?

Lühend 3D on tulnud inglise keelest ja on pikemalt lahti kirjutades “3-dimensional” ehk kolmemõõtmeline (ruumiline). Kui tavaline printer trükib paberipinnale kahemõõtmelisi kujutisi, siis 3D-printeri abil saab arvutis oleva digitaalse joonise põhjal luua ruumilise asja.

Vanasti sai näiteks võtmehoidja valmistada kas puust noaga vestes, kuuma plastikut vormi pressides või metalli tööpingil valtsides. 3D printeri abil luuakse võtmehoidja nii, et sulandatakse imeõhukesi plastmassikihte üksteise otsa kuni arvutijoonisel etteantud kuju on saavutatud. Täna Eesti koolides leiduvad 3D-printerid kasutavad üldjuhul FDM (Fused Deposition Modelling) tehnoloogiat, mille puhul toormaterjal sulatatakse printeri kuumpeas 230 kraadi juures ja pihustatakse vastavalt arvutijoonisele kihthaaval tööpinnale. Toormaterjalina kasutatakse üldjuhul ABS või PLA plastmasstraati (inglise keeles:filament), mille keskmine hind on 28 EUR 1kg rulli eest.

3D-printimisel pihustatava toormaterjali kihi paksust saab muuta. Õhema kihi (0,1 mm) puhul jääb eseme pind siledam, samas võtab printimine sel juhul rohkem aega.